08.04. esmaspäev (lundi) - Jüri

 Viimane praktikanädal algas. Kuigi siin on täitsa huvitav ja iga päev õpin ja kogen midagi uut, siis ikka on tore, et äralennupäev läheneb. Vana mees tahab koju....

Täna oli töökojas päris põnev, kuna inglise keelt oskavat Matti ei olnud tööl ja asjade seletamine käis käte-jalgade, miimika, prantsuse ja eesti keelsete sõnade ning guugeltransleiteri abil. Ja saime vist kõik kõigest (või siis vähemalt poolest) aru.

Jätkasime oma koolis alustatud kappide tegemist. Josef oli meie mentor. Kapid said raamid ja kokku said liimitud uksedetailid. Jälle sain hunniku uusi kogemusi. Ühte ukseraami sain mitu korda lahtu võtta ja kokku panna , selgus, et üks tapipesa on 2mm väiksem, kui ette nähtud - uuuups!

Selle tegi Josef lintsaega parajaks. Oleksin heal meelel ise teinud, kuna mina olen ju praktikal ja praktikant peaks ju ise võimalikult palju tegema. Kuid teda see ei seganud - tallas suure kiirusega sae juurde ja juba oligi asi tehtud. Vaevu-vaevu suutsin selle tegevuse pildile jäädvustada.

Raami külgede ja nurkade õigesse mõõtu saamiseks oli vaja mitut pitskruvi ja valmis see oligi.

                                                           

Kui kokku liimitud uste raamidel liimid kuivad, siis tuli neid veel natuke saagida, freesida

 ja lõpuks lihvida

Homme tuleb uksed ette panna ja siis ongi valmis

Vot selline näeb välja prantsuse tüüpi tisleripink jalapitskruviga

Pealelõunat tehti meile linnas ja selle lähiümbruses jälle väike ekskurs. Selle käigus külastasime Napoleoni platsil asuvat kirikut. Ja seda veidi erineval moel, kui tavainimestele tavaks. Josef avas oma käes oleva võtmega kirikuukse ja nii me sisse läksime. Tundub, et töökojas ongi üks kiriku võti alati olemas, juhuks, kui mingil töömehel on mingil põhjusel vaja kirikusse minna.

Sain ka ise korra kiriku võtit peos hoida. Ega mingit erilist tunnet ei olnud, kuid nüüd on tõeks saanud fakt, et olen selle linna suurima kiriku võtit peos hoidnud.

Tegelikult oli meistrimeestel vaja vist kirikutorni saada, et seal midagi vaadata ning mõõta (ma aiman nõnda, kuna ma nende kohaliku aktsendiga prantsuse keelest saan sama vähe aru kui ilma aktsendita prantsuse keelest). Kuid torn oli kinni. Aga oli päris huvitav näha kirikut nendest kohtadest, kus tavainimese silm ja jalg muidu ei ulatu. Ka oreli taga sai istumist proovitud - ei , ma ei näppinud ühtegi klahvi ega pedaali! Pole siukest pattu vaja mu hingele, et oreliviledesse vale lugu sisse puhun.

Ja kirikut sai kõrgemalt vaadatud.

Siis tehti meile veel väike ringsõit linna taga asuva paisjärve ümbruses. Sellest samast järvest, mida on Kertu oma kirjutustes varasemalt maininud ja ümber millele ta eelmisel laupäeval tiiru peale on teinud - no mõni ikka tahab ja jõuab!

Selle paisjärve ääres on ka linnale kuuluv purjetamislool.

Homme pealelõunal tahetakse meiega väike video intervjuu teha kohaliku telekanali jaoks - 5 minutes of fame!

Sa