11.04. neljapäev - Kertu

Viimane päev töö juures.
On põnev töötada kohas, kus on olemas paljude linna majade võtmed. Ja seda sellepärast, et
ettevõte tegeleb paljude objektide hooldamisega. Tänu sellele tähendab iga objektile väljasõit ka
tutvumist paiga ajaloo ja tänapäevaga. Täna näiteks käisime linna ühes vanimas majas, mis on
ehitatud umbes aastal 1566. Majas on kunagi muuseum tegutsenud, vahepeal kinni olnud ja nüüd
soovitakse muuseum taasavada. Meie käest olid taas tellitud postamendid ekspositsioonide jaoks,
mida Jüri ja Mat tegid. Postament oli suur, aga kuna uks, millest selle pidime sisse viima oli väike,
siis oli vaja see teha kahest tükist, mis kohapeal kokku kruvitakse.

Ja täna sain mina teada (Jüri oli selle juba varem avastanud), et linna keskel on suur värskete
mereandide ja talutoodete turg. Ohh, oleks ma seda varem teadnud, ma oleks kogu oma söögi sealt
ostnud!

Mina lõpetasin oma elu esimese treimistöö.

Tuli väga sarnane näidisele, mille järgi tegin. Kodus vahatan ning panen sellele veel edeva paela ja saabki osavust harjutama hakata. Materjaliks pöök.

Täna oli viimane tööpäev ka ühel töötajal peale 34-aastast staaži! Kolleegid polnud kitsid selle
sündmuse puhul – ehitati ise meie osakonnas kanakuut ja kingiti talle pensionile jäämise puhul
kana! Seal oli veel mitmeid peidetud sõnumeid, aga tõenäoliselt viib see mees, kes kana oma
kodusest kanalast tõi ka uuesti oma koju tagasi. :D

Päeva lõpus kingiti meile töökoha t-särgid ja nokamütsid. Nii armas neist! Panin selle koju
jalutades selga ja sulasin täielikult prantslaste hulka.

Siinoldud ajast saan rääkida ainult ülivõrdes. Inimesed, keda kohtasime. Oskused, mida
omandasime. Veinid, mida jõime ja juustud, mida maitsesime. Kohad, mida külastasime. 

Homme algab kojusõit. Ja selle üle on samuti väga hea meel.