18.03. esmaspäev - Jüri

Kell 9 pidime koolimaja ees olema. Sinnasõit bussiga kestis ca 30 minutit. Natuke oli vaja jalutada ka. Meid tervitas kooli nimel Cyrille ( hääldatakse umbes nii:  Sirill). Väga vaffa mees on. Vastuvõtt,  kooli ning meie praktika tutvustusprogramm oli superhästi ettevalmistatud. Nädala kavad olid tunni täpsusega paika pandud ja need anti meile paberkujul ka kaasa. Igale praktikandile olid ka kingitused - kaks kooli kirjadega T-särki (seda kantakse siin nagu koolivormi), seljakotid, mille sees kirjutamiseks ja stressimaandamiseks hunnik vaffaid väikeseid vidinaid. Pärast sissejuhatavat vestlust tegime koolile väikese ringi peale. Kool on suur ja erialasi palju. Väga muljetavaldav. Eriti ägedad on muidugi tisleriõppe töökojad. Masinapark on ikka väga äge! Seda , et see tõesti äge on, kinnitasid ka  Marguse (meie õppesuuna juht, kes tuli koos Heliga, kes on välissuhtluse koordinaator, pariks päevaks siia, et kooli juhtkonnaga partnerluse ja muudel teemadel rääkida) nägu ja kommentaarid.

Pealelõunat panime omale uued pluusid selga ja asusime meister Ericu targal juhendamisel tööle,. 

See Eric on üks eriti lahe mees - välkkirre ja tohutute teadmiste, oskuste ja kogemustega. On õpetajaametit pidanud 16 aastat ja see on näha ja tunda igas tema sõnas, pilgus ja tegevuses.








Ega pikka juttu ei olnudki. Peale teretamist ja mõne viisaka sõna vahetamist pani ta meile lauale kapi ja joonised ning ütles: "tahate sellist kappi teha?" Mis meil üle jäi, kui nõustuda. 

Kapi jooniste juurde kuulus ka seletuskiri, mis oli ka google translate' abil eesti keelde tõlgitud :

Siis ütles: "tulge, ma näitan teile masinaid", ning tallas suure hooga ees minema, meie hingeldades kannul. Paari tunni jooksul tegi ta väga pädeva ülevate peamistest masinatest. Liigutused vilunud ja kiired, jutt soravas inglise-prantsuse segakeeles, millest saime tegelikult suurepäraselt aru,

Tööpäeva lõpuks olime oma kappide nelja külje detailid välja lõiganud.  

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

11.04. neljapäev - Kertu

Kujutis
Viimane päev töö juures. On põnev töötada kohas, kus on olemas paljude linna majade võtmed. Ja seda sellepärast, et ettevõte tegeleb paljude objektide hooldamisega. Tänu sellele tähendab iga objektile väljasõit ka tutvumist paiga ajaloo ja tänapäevaga. Täna näiteks käisime linna ühes vanimas majas, mis on ehitatud umbes aastal 1566. Majas on kunagi muuseum tegutsenud, vahepeal kinni olnud ja nüüd soovitakse muuseum taasavada. Meie käest olid taas tellitud postamendid ekspositsioonide jaoks, mida Jüri ja Mat tegid. Postament oli suur, aga kuna uks, millest selle pidime sisse viima oli väike, siis oli vaja see teha kahest tükist, mis kohapeal kokku kruvitakse. Ja täna sain mina teada (Jüri oli selle juba varem avastanud), et linna keskel on suur värskete mereandide ja talutoodete turg. Ohh, oleks ma seda varem teadnud, ma oleks kogu oma söögi sealt ostnud! Mina lõpetasin oma elu esimese treimistöö. Tuli väga sarnane näidisele, mille järgi tegin. Kodus vahatan ning panen sellele veel edev...
Lisateave

09.04. teisipäev – Kertu

Kujutis
Mis on Prantsusmaal, La Roch sur Yon'is väga teisiti, kui Eestis? Ja ma ei mõtle, et see teisiti olemine tähendab head või halba. See on lihtsalt teisiti.  Meie väikelinnas, kus on 53 500 elanikku ei sõida pühapäeval ühistransport. Meie kodulähedane suur toidupood, umbes nagu Rannarootsi Selver on pühapäeval avatud kl 8.30 12.30. Enamus söögikohtasid tehakse õhtusöögiks lahti vahemikus 18-19.30. Ühel õhtul pidime Jüriga tükk aega linnas ringi kõndima, enne, kui kui leidsime koha, kus kõht peale kell 17.00 lõppenud tööpäeva täis süüa. Aga mis on pikalt ja pidevalt lahti, on pagaritöökojad - boulangerie pr k. Mõne ukse taga seisab isegi pika saia ostmise automaat. Kuidas sinna värske sai saab, ma ei kujuta ette! :)  Ja täna oli ka väga teistsugune päev töö juures! Meie kollektiivis on osavad kodukokad ja juba eelmisel nädalal öeldi meile, et teisipäeval pole vaja meil Jüriga lõunasööki kaasa võtta, sest nad korraldavad meile pitsasöömise. Ja see ei tähendanud seda, et tell...
Lisateave

10.04. kolmapäev (mercredi)

Kujutis
  Tänane päev oli omamoodi huvitav. Hommikul hakkasime tegema kanamaja.  Sellest pidi saama lahkumiskingitus ühe kolleegile, kes pensionile siirdub. Väidetavalt kuulub kingikomplekti ka kana.  Kanamaja materjaliks on osb plaat. Majal on üks uks, kaks trellitatud akent (mitte sissemurdmise vaid väljamurdise tõkestamiseks), seinad, põhi ja katus. Et pensionär saaks oma lemmikust pudulojust reisule kaasa võtta, on katusel ka käepide.  Päris lahe kingiidee! Seda muidugi Matt ei teadnud, kas kingituse saaja elab eramajas või korteris. Kingitud kana korteris pidama hakata oleks vist tõsine väljakutse noorele pensionärile! Kuna eile jäid plaanitud intervjuud ära, siis tehti need täna. Noor soravalt inglise keelt kõnelev ajakirjanikupreili küsitles meid algul ilma videota ja siis tegi meie mõlemaga ka video intervjuu.  Kertul õnnestus see kenasti, mina kiilusin mingil ajal täitsa kinni.  Ma võin ju kõva mees olla, kuid kaamera ees hakkasid põlved ja lõug värisema n...
Lisateave