29.03. Reede (vendredi) - Jüri

Tänase praktikapäeva teema oli: "Tutvumine kohalike tisleritööstusettevõtetega" (ise mõtlesin selle pealkirja välja). Päeva ja auto juht oli meile eelmistest peatükkidest tuttav Eric, temale lisaks oli kaasas kooli inglise keele õpetaja. Sihtkohtadeks kaks ettevõtet. 

Esimene ettevõte oli ca 1 autosõidu tunni kaugusel meie linnast. Ettevõte on Prantsusmaa mõistes keskmise suurusega (17 inimest on palgal). Omanikeks kaks sõpra, kes selle 2006 aastal ostisid, siis kohe laiendasid ja ühe omaniku jutu järgi on neil strateegia, et igal aastal investeerivad suures mahus  ettevõttesse, tagamaks selle arengu. 

Toodavad peamiselt erinevat tüüpi mööblit 

ning puidust ja metallist sisustust  (metallist elemendid  tellitakse põhiliselt partneritelt). 

Seda tehakse peaasjalikult klientide tellimise järgi. Aga teevad nad ka koostööd arhidektide ja ehitusfirmadega - ehitatavasse majja planeerivad ja valmistvad nemad mööbli sisse või teevad puidust interjööri osad.

Töökoda paiknes suures hallis. 

Masinad väga moodsad ja võimsad. Oli näha, et uude tehnikasse investeeritakse palju. 

Väga palju kasutatakse tootmises cnc-d. Käsitsi töötlemist oli vähe.  

Teine ettevõte, mida oma visiidiga austasime, asus saarel. Sinna sõit oli eriti põnev. Sõitsime üle tammi, mis on päevas sõidetav vaid kolmel tunnil. Seda seoses tõusude ja mõõnadega. Meie olime oma ülesõidu nii planeerinud (planeeris Eric), kus mõõn oli just tammi veest vabastanud. 

tagasi tulime üle silla, mis oli veest "veidi" kõrgemal.

Saarele jõudes oli kell juba üle keskpäeva kerinud ja einestasime kohalikus kenas sadamakõrtsus, 

kus oli teenindus viisakas, 

ja toit hea.

Siis suundusime ettevõtet uudistama

Tegemist oli perefirmaga, millel ajalugu rohkem, kui minul eluaastaid - rajatud 1968. aastal. Praegune omanik on selle vanematelt päranduseks saanud ja seda koos abikaasaga juhtinud üle 20 aasta. kas ja millal ta ettevõtte poja (pildil keskel) kätesse juhtida usaldab, ei saanud meie teada ja kas ta isegi seda praegu teab.

Ettevõte tegeleb põhiliselt ehituspuusepa töödega, valmistades väikseid rannamaju, uksi aknaid,

 erineva profiiliga lauamaterjali. Aga kui vaja, siis on valmis tegema ka tisleritööd.

Võrreldes eelmise ettevõttega oli tegemist tagasihoidlikuma välimusega ettevõttega, kus tööpingid  

ja masinapark oli vanem (pildil üks vanemaid nähtud masinatest)

ja ka tootmishoone nägi suht väsinud välja. 

Võib oletada, et tegemist on traditsioonilise perefirmaga, kus laenurahaga investeeringuid väga ei tehta ja parendusi tehakse tasapisi ja vajaduspõhiselt. See aga ei tähenda, et ettevõte kehva oleks. Masinad ja tööpingid olid töökorras ja täitsid oma funktsioone hästi, omanikud olid rahul ja õnnelikud ning töötajad rõõmsad ja krapsakad. Lihtsalt teine juhtimiskultuur ja -strateegia. 

Materjalina kasutatid nii Prantsusmaa, Lõuna-Ameerka kui ka Aafrika puitu. Pildil on näha ühte eksootilise päritoluga saematerjali, mida nähes Kertu ei pidanud vastu ja pidi kohe kindlasti poseerima (ta on vist peaaegu sama edev, kui mina)

Pildil oleva saematerjali laiukseks mõõtsime 1500 mm

Nigu niuhti teine töönädal läbi! Ilusaid pühi kõigile!